Eesti võimalus on tasakaalus ainering

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/90BA783101F8E867C22574C6003EE4EE
Artikkel on kirjutatud 3. oktoobril 2008 aastal ning selle autoriks on Rasmus Pedanik.

Lugu värskendab meie silme ees olevat pilti, mida me igapäev enda ümber näeme. Autori sõnul arvavame meie kui inimesed, et kõikjal, kuhu sõidame paistab alati päike ning lilled meie aias kasvavad jõudsalt edasi ilusateks ja suurteks, siis paraku ei pruugi olla see tõsi ka tulevikus. Inimestel on vaja käituda jätkusuutlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid rahuldada enda vajadusi. Paraku Juba aastal 2002 kulutasid tööstusriigid kõvasti rohkem loodusresursse, kui maakera suutis taastoota. Üks lahendusdest probleemile on autori silmis ökoloogiline disain, mis ideaalis tähendaks, et tootmine on osa looduslikust aineringist. Lisaks keskkonnasäästmisele peab ökoloogiline disain oluliseks ka funktsionaalsust, rõhuga intelligentsel disainil.
Pikas perspektiivis on roheline turundus üks peamisi jätkusuutliku majanduse nurgakive. Samuti on on haritud inimeste seas trendiks muutunud ökoloogiline mõtlemine. Siin ongi võimalus Eesti väikeettevõtetele, kus nad saavad oma toodangut arendada ja eksportida välismaale.
Parim ökoloogilise disaini kohalik näide on moekunstnik Reet Ausi taaskasutusmood. Parim rohelise turunduse lokaalne eeskuju on aga trükifirma Ecoprint. Ecoprint on loodussõbralik nii enda toodangus kui ka oma tootmishoone ehituselt.
Tõuge majandusele koos uute töökohtade loomisega võiks kirjutaja arvates tulla just sellest sektorist. Eesti peaks selgelt panustama kohalikku disaini, kuna jätkusuutlik areng ei ole mõistetav ilma rohelise turunduse arendamiseta ning alustama peaks juba täna!

Minu arvates on Rasmus Pedaniku arvamus täiesti õige ning nõustun pea kõige artiklis öelduga. Ka minu silmis peaksime tänapäeva ühiskonnas rohkem ja palju rohkem rõhku pöörama jätkusuutlikkusele. Me ei tohiks elada ainult tänases päevas ja vaadata, et vaid meil oleks mugav. Tuleb jätta laiskus ja isekus nurka ning lõpuks ometi hakkata tegutsema kogu maailma kasulikkusele. Olgu alustuseks kasvõi kodus tulede väljalülitamine lahkudes toast või korduv kasutamine samat kilekotti poeskäigul.
Viimasel ajal on juba päris palju räägitud keskkonnasõbralikkusest ning tõepoolest inimesed on jälgima hakkanud oma tegemisi, kuid me peaksime veel rohkem rõhku pöörama looduse säästmisele.
Mõistagi on riigil hetkel finantskriis ning peab kokkuhoidma sealt, kust saab. Sellest tulenevalt ei tohiks minu arvates riik võtta liigset riski, luues hulgaliselt uusi töökohti selles sektoris. Tegutseda tuleb, aga tasakaalukalt ja ratsionaalselt ning kui me sellega täna ei alusta, võib homme olla juba tõesti hilja.